Pühendusega Indrekule: Matest

(Andunud (?)) lugeja soovidele vastu tulles kirjutan täna Argentiina aust ja uhkusest — matest. Kell on küll kole palju, aga kuna mul on kurk nii valus, et magada ei saa, siis otsustasin aega sihtotstarbeliselt kasutada. Sellest, et ma peaks oma ajaga hetkel hoopis midagi natuke muud tegema, ajalugu muidugi vaikib.

Enivei, misasi see mate täpsemalt on, on tegelikult üsna keeruline öelda. On ta jook? Traditsioon? Aja surnuks löömise viis? Narkootikum? Mulle tundub, et kindla peale on ta kõiki neid asju ja midagi veel lisaks. Mida, seda on muidugi natuke keeruline seletada ja isegi kohalikud ei saa sellega päris hästi hakkama.

Kuigi ka Eestis müüakse poes matet ja ma isegi tean mõnda inimest, kes sellest teed teevad, ajaksid keskmise eestlase matevaaritamisharjumused ühe korraliku argentiinlase ilmselt lihtsalt naerma. Sest matet ei jooda ju ometigi nii, et natuke teed kannu, kuum vesi peale, natuke tõmbamist ja valame tassidesse välja. Mis te nüüd ometi nalja teete?

Ma ise pole veel kordagi matet valmistanud ja mul pole ka vastavat varustust (ilmselt samuti “veel”), aga üldjoontes käib asi nii, et tuleb võtta spets mateks ette nähtud anum. Vähemalt puidust matetops tuleb enne esimest kasutamist korralikult “sisse sööta” ehk siis kõigepealt tuleb teha topsi mate valmis ja siis jätta see mõneks päevaks seisma. Anum tuleb täita umbes kolmveerandini teelehepuruga, seejärel katta kruus käega ja natuke raputada. Siis kallutatakse kruusi nõnda, et mate jääks umbes 45-kraadise nurga alla ja susatakse sisse metallist kõrs. Natuke külma vett vist pannakse ka, aga ma pole päris kindel. Nagu ma juba mainisin, ise ma ei ole mate-valmistamise julgustükiga senini hakkama saanud.

Noh ja siis pole muud, kui umbes 80-kraadine vesi peale ja tops ringi käima. Kõrt joomise ajal liigutada ei tohi, seda võivad teha ainult profid, sest muidu läheb asjandus umbe ja tuleb uus laar valmistada. Igatahes käib asi nõnda, et valmistaja valab kuuma veel matele peale ja ulatab selle endast vasakul olevale inimesele, kes imeb läbi kõrre matetopsi vedelikust tühjaks ja ulatab jagajale tagasi. Väga oluline on mitte kasutada liiga kuuma vett, sest muidu on läbi metallist kõrre sisuliselt võimatu matet tarbida ja jook saab ka liiga kibe.

Enivei, kui jagajast vasakul olev inimene on topsi tühjaks imenud ja jagajale tagasi andnud, täidab too kruusi taas kuuma veega ning ulatab järgmisele. Üldiselt ei peeta viisakaks topsi liiga kaua kinni pidada. Samuti on oluline meeles pidada, et “aitäh” öeldakse jagajale siis, kui rohkem enam ei soovita. Ehk siis kui sulle ulatatakse tops, sa võtad vastu ja ütled aitäh, arvatakse sind järgmisest ringist välja.

Matet juuakse igal pool ja igal ajal. “Tõelistel” argentiinlastel on 24/7 termos kuuma veega kaenlas, sest iga koht on hea mate tarbimiseks. Mulgi on tervelt üks pilt kodanikust, kes naudib matet San Telmo kirbuturul.
Linnast välja sõites võib bensiinijaamades näha kuumaveeautomaate — lisaks autokütusele saavad matefanaatikud tankida ka oma termoseid. (Üks kohalik küsis seda fotot nähes lolli näoga, kas ma olen natuke sooda või miks ma mateautomaadist pilti tegin. Ja siis naeris tükk aega, et ma pole sellist asja varem näinud elus).

Üldiselt on matega vist nii, nagu kohvi või suitsetamisega (kuigi selle viimase kohta mul vaatlusandmed puuduvad, kuna ma teatavasti ei ole kunagi suitsetanud) — esimene kord proovides jätab pigem ebameeldiva tunde, aga tarbid natuke aega ja siis ei saa enam lahti. Ma ei ütleks, et ma olen matest sõltuvuses, aga kui keegi juhtub pakkuma, võtan ikka lonksukese, kuigi esmakordsel proovimisel tundus tõesti keskmiselt vastik.

Kohalikud joovad matet ka selleks, et paremini saledad püsida, kuna mate kiirendab ainevahetust ning samal ajal vähendab näljatunnet. Noortel ja rohelistel matejoodikutel on suure tõenäosusega esialgu kõht üldse suisa lahti, sest organism pole sellise vänge asjaga harjunud. Lugesin ka wikipediast, et põhimõtteliselt toimib mate samamoodi kui tee või kohv, aga väidetavalt olla vähem kahjulik ja unerahu ei vii.

Igatahes on mate niivõrd suur osa kohalikust kultuuriruumist, et isegi turistid õpivad selle joomise üsna kiiresti ära ning lahkuvad riigist, kotid täis yerba matet. Flo väitel olevat spets matetopse ja -kõrsi müügil ka Eesti kaubandusvõrgus, niiet igatahes soovitan ära proovida. Ja varsti ostan endale ka vahendid, hakkan ohtralt matet jooma ja jään nii saledaks, et te ei tunne mind Eestis enam äragi. Muahahaa!

Muide, umbes täna sai minu reisi algusest viis kuud. Ja nüüd ma lähen tõesti magama, head ööd!