Smile and wave, boys!

Nädalavahetusel näidati mulle esimest korda elus ookeani ja ma käisin seda isegi näpuga katsumas, olemaks ikka kindel, et see on päris. Oli küll päris ja märkimisväärselt soolasem kui eestimaine merevesi. Lainedki olid kõrgemad ja puha. Jalgupidi siiski sisse ei roninud, kuna oli veel suhteliselt jahe. Pealegi passisid üsna kalda lähedal nii umbes 40-tonnised vaalad ja me ei tundnud erilist vajadust neid segama minna.

Aga vaalad, teate, on võimas vaatepilt. Ega nad muidugi iludusvõistlusi ilmselt ei võida (muidugi kui arvestatakse ainult saba ilu, siis ilmselt on neil päris head võimalused), sest nende näod on päris koledad. Aga ikkagi on lahe istuda kivisel rannal, nosida võileiba ja vaadata, kuidas kauguses on korraga kolm saba püsti, mis vaikselt lehvitavad ja siis kõva plartsuga vette maanduvad. Või kuidas rannajoonest vaid mõnekümne meetri kaugusel mõnuleb päikese käes, kõht püsti suur elukas, kellele tema pisike (no nii umbes neljatonnine) poeg üritab elu eest kõhu peale ronida, aga ei saa hakkama. Ja natuke veel eemal õpetab üks teine ema oma võsukest, kuidas õigesti sabaga õhus vehkida ja pisike satub sellest nii hoogu, et vehib kohe hoogsalt hea mitu minutit järjest.

Kõige lahedam vaalakogemus oli siiski tüüpide fiesta. Vaid umbes kümnekonna meetri kaugusel meie paadist kogunesid viis vaala, kes tegid igasugu trikke ja ujusid kobaras koos. Tuletan siinkohal meelde, et neist igaüks kaalub nii umbes 40 tonni. Ja ühe kõhu muster oli nagu ausal piimaandjal musta-valgekirjul lehmal.

Vaaladest ägedamad olid siiski kahtlemata pingviinid. Jep, üks unistus on jälle täidetud — ma kohtusin pingviinidega. Nii umbes tuhandetega isegi. Hetkel viibivad koloonias ainult isased pingviinid, kes koristavad pesasid (või siis õigem oleks vist öelda urge) ja ootavad, millal saaks hakata naiste pärast kaklema. Pesade pärast on kaklused juba toimunud ja nõnda nägimegi tegelasi väärikalt oma pesasid valvamas. Kes pikutas päikesepaistel, kes koristas urust sulgi ja kõdu minema, kes vahtis niisama ülbe näoga. Isegi paari geipaarikest nägime.

Pingviinid on ikka ütlemata lahedad tegelased. Seal koloonias jätsid turistid neid näiteks täiesti külmaks ja oli kohti, kus tuli hoolega peale passida, et mõnele mitte peale astuda. Ja kui neile fotokaga lähedale minna, ei tee nad teist nägugi. Mõni hakkab isegi poseerima. Muidugi leidus ka neid, kes oma arvamust turistidest demonstreerisid sellega, et sittusid nende suunas ühe korraliku laengu rohelist ollust.

Kange tahtmine oli neid muidugi natuke mudida või kasvõi ainult natuke näpuga katsuda, aga see on keelatud. Ühe oleks endale kojugi võinud tuua, aga seda vist ka ei lubata tegelikult. Pildid tõmban kah varsti kaamerast ära ja panen üles. Vaaladest muidugi eriti midagi head ei saanud, aga pingudest on paar päris pandavat kaadrit.

Oli tore nädalavahetus. Loodetavasti teil kah.