Istusin taksosse, vahetasime tavapäraseid viisakusavaldusi. Haigutasin laialt, taksojuht küsis, kas mul on uni.
“Jah,” vastasin mina. Taksosse sigines üsna pikalt kestev vaikus, fooris oli endiselt punane tuli.
“Aga kuhu me sõidame,” küsis taksojuht järsku vaikust katkestades.
Vot see on hajameelsuse kõrgem pilotaaž — istud taksosse ja minut hiljem ei mäleta enam, et unustasid taksojuhile aadressi öelda.
Täna ma vallandasin esimest korda elus inimese. Päris veider värk.
oioi, sa oled päris iivõliks kätte läin’d, tütreke. inimesi vallandama, tsk, tsk…
Comment kirjutas sepp — November 28, 2007 @ 12:52 e.l.
Selliseid taksojuhuseid on ka tavalistel inimestel juhtunud :-) Alates tingitud refleksina käe asetamine käigukangi hoidva juhi käele ning lõpetades maksmata südamerahus minema jalutamisega. Eks ole vana kooli taksojuhid harjunud ka “just drive!” suunaviidaga, täpsustades siiski igaks tarbeks “aga kuhu me sõidame?” :-)
Comment kirjutas Lauri — November 28, 2007 @ 10:10 e.l.