K2esolevaga on mul au teatada, et olen elusalt j6udnud Mendoza nimelisse linna. Homme l2hen ilmselt uudistama, kuidas valmistatakse kohalikke veine. Muah!
——-
A yldiselt on p2ris huvitav see kogemus, et reisidki t2itsa yksi ja kusagil pole tuttavaid vastas. Bussis muidugi moodustus kohe gringode sektsioon (mina, prantslanna ja poolakas, kes kasvanud Kanadas) ning poolakaga ongi mul varsti deit, sest temalgi pole siin yhtegi tuttavat. Ja nii lihtne see ongi.
Linn ise tundub suht pommiauk olevat (arhitektuurilises m6ttes), v2hemalt see osa, mida ma siiani jalutades n2inud olen. Yhtlasi j22b ka t2navatel k6ndides mulje, et tegu on pommitamise ohvriks langenud linnaga, kuna asula on t2iesti v2lja surnud. Inimesi praktiliselt polegi.
Nyyd ma l2hen uurin, kas m6ni kohvik on 2kki ikka lahti, sest syya v6iks ju ka vahelduseks midagi. Mis tuletab meelde, et eile pakkus bussifirma t2iesti tyypilist eesti toitu — kartulipuder ja tykk hautatud liha k6rvale. Maitses t2itsa koduselt, polegi vist juba pea 11 kuud nii eestip2rast toitu saanud.
bastard. me veel räägime sellest.
Comment kirjutas rivo — Veebruar 10, 2008 @ 6:17 p.l.
muahahaha (6el naer nurgast)
Comment kirjutas Liisu — Veebruar 10, 2008 @ 8:42 p.l.
hmh, peaks vist väikese Baileysi tegema…
Comment kirjutas sepp — Veebruar 11, 2008 @ 6:10 p.l.