Eile ühel üritusel räägiti pea ainult rasedusest, sünnitamisest ja lastest. Ega mul ei ole midagi rasedate ega laste vastu, aga kui hakati arutlema, kui traumeeriv on lapsele elektrivalgustusega ruumis sündimine ja peaks ikkagi küünlavalgel ja kodus, lendas mul küll juhe kokku ja mul ei jäänud üle muud, kui tõdeda, et kuidas inimesed küll muutuvad — viis aastat tagasi oleksime me rääkinud sellest, kus oli kui hea pidu, kui suur pohmakas meil on ja kuidas eksamiteks õppimine läheb (juunikuine sess). Aga nüüd, palun väga, rasedus ja sünnitamine. On see nüüd see helge tulevik, kuhu me kõik sattuda tahtsime?
juuni 9, 2008
No Comments Yet »
Kommentaare veel pole.
Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

