Mõnikord ma ikka mõtlen selle peale, kui hästi mul vedanud on. Eriti tuleb see mulle meelde siis, kui inimesed paluvad kirjeldada, mis ma Argentinas tegin või mis tingimustes seal töötasin. Teate, see on ütlemata suur privileeg, et Eestis oskavad ikkagi praktiliselt kõik inimesed lugeda, et meil kõigil on üsna hea haridus ja isegi, kui sündida vaesel ääremaal, on võimalik sellest välja murda.
Muidu ma olen haige. Nohu, kõrvad lukus ja mõistus ei tööta, aga vapra eestlasena olen siiski tööl. Unes nägin öösel, et ma olin kusagil mujal.
