Lugesin Irmotška ja Rivo heietusi ning suures osas ma olen nendega isegi nõus, aga samas on meie ümber ju ka nii palju toredaid inimesi. Näiteks kohtusin ma üleeile ühe tegelasega, kes andis mulle meeletu positiivse laengu. Niiet ma kodu poole kõndides mõtlesin toredaid mõtteid. Täna jällegi tuli üks kolleeg tööle ja hõikas rõõmsa häälega kõvasti üle toimetuse: “Tere!” Mõtlesin, et kui kahju, et enamasti tuleme me kõik tööle mööda seinaääri hiilides ja vaikselt omaette pobisedes. Peaks temast rohkem õppust võtma. Täna hommikul aga kohtusin Pga keset tänavat ja täiesti ootamatult musitasime üksteist nagu Argentinas tehakse. Kohe läks süda soojaks!
Ehk siis positiivsust on kõikjal meie ümber, tuleb see lihtsalt üles leida. Muidugi, eks mind ennastki ajab närvi, kui poes ei öelda tere või paljude eesmärk näib olevat tõestamine, kui kõvad mehed nad on ja seeläbi teistele pähe istumine. Aga minu enda valik on ju selle kõrval märgata, kuidas väike roosa kleidiga laps lehvitab läbi kohvikuakna ja kuidas ta hakkab naerma, sest ma lehvitan vastu ning kuidas mul endal läheb sellest ka tuju kohe paremaks.
Üldse, reede on. Peace, noh!
Ühtlasi annan teada, et Kalamajas toimub teisipäeval algusega kl 20.00 järjekordne filmiõhtu. Menüüs on kas Argentina või Brasiilia film. Kui oled huviline, kirjuta mulle julgesti! Või helista :)
