Castellano mi amor

Parim vahend ligitikkuva sügismasendusega võitlemiseks on logida sisse skaipi ja helistada näiteks Boliiviasse. Ausalt, ma ei tea, mis värk see on, aga iga jumala kord, kui ma räägin hispaania keelt, läheb mul sees kõik kohe nii kergeks ja heaks.

Ja kuna mul on hetkel eriti helge ja hea olla, ei hakka ma rääkima neist asjadest, mis mind sel äsja lõppenud nädalal murelikuks tegid. Nagu näiteks lehmast, kes hakkab lüpsma insuliini (ja mis tõi mulle kohe silme ette raamatu “Ruik ja Orüks” ja mul hakkas kohe väga-väga ebamugav ja halb) või poliitilisest korrektsusest. Poen hoopis teki alla ja vaatan ühe osa Sõpru. Või Family Guyd.

P.S. Muide, porteñod tasuvad oma arveid samuti lehekioskites, niiet ma ei näe küll, mis selles lätlastele müüdud süsteemis niiväga uuenduslikku on.