Kuna mul ju teadaolevalt elu puudub (mina muidugi arvasin, et mul on tänaseks õhtuks elu planeeritud, aga kuna viimasel ajal pole elu minu plaanidest suurt huvitunud, siis no ma ei tohiks ju tõesti olla üllatunud, eks), vaatasin täna õhtul hoopis filmi “Ladrón que roba a ladrón”, mille ma paar nädalat tagasi juhuslikult ühest plaadipoest leidsin ning ära võtsin, sest ma ei kohta just väga tihti meie kaubandusvõrgus hispaaniakeelseid filme. Rääkimata hispaaniakeelsetest filmidest, millel on eestikeelsed subtiitrid.
Põhimõtteliselt ei pidanud ma pettuma, sest tegemist on… latinodele toodetud variandiga filmist “Ocean`s 11″! Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis tegelikult isegi dvd kaanekujundus on kergelt sarnane. IMDB andmetel kogus film avanädalavahetusel USAs rohkem vaatajaid kui ükski teine hispaaniakeelne film varem (nii ma vähemalt aru sain) ja ausalt öeldes see mind ei üllata. Sest no Ocean`s 11 on ju äge.
LISAKS! Mees, kelle raha filmis ära virutatakse, on argentiinlane! Ja teadaolevalt peavad teised latinod argentiinlasi ülburiteks, kes arvavad, et nad on teistest latinodest paremad. Meeldetuletuseks — argentiinlased muidugi ei olegi üldse latinod, vaid hoopis eurooplased. Seega pole ime, et USA latinodele film peale läks. (Eriliselt uhke olen ma muidugi selle üle, et ma sain KOHE tema aktsendi järgi aru, et ta on argentiinlane, muahahahaa!)
Nõnda et ma küll julgeks seda kergelt jaburat filmi soovitada. Ta pole muidugi nii hea kui Ocean`s 11, aga soundtrack jättis vaadates üsna kobeda mulje (samuti üllatavalt sarnane Ocean`s-ile). Ja no ega ei saa siis pahaks panna, kui ta aeg-ajalt natuke kodukootud mulje jätab. Suurem osa ajast on ju film täiesti tibenstobens. Mulle igatahes meeldis.
Neljapäeval aga käisime chekkimas linateost “Burn After Reading”, mis oli samuti üsna söödav. Brad ja George ikkagi!
