Reisikindlustus, õnn ja rõõm

Oh issaristike küll. Maailma kõige kohutavam ajasisustamisviis on leida endale sobiv reisikindlustus. Jah, saite õigesti aru, mul pole seda endiselt. Väljasõit on järgmisel esmaspäeval, kes veel ei teadnud.

Igatahes, ma väga tahaks oma rahaga toetada Eesti majandust, aga kohalikke reisikindlustuslepinguid lugedes jääb mulje, et põhimõtteliselt on kindlustus nõus sulle mingit raha maksma ainult siis, kui tervisehädad on põhjustatud sellest, et istusid kinnises hotellitoas ja lagi kukkus sulle kaela ning pagasikahju saab tasutud, kui keegi koti sult relvaähvardusel ära röövis. Kõige odavam hind, mida mulle pakuti viieks kuuks oli 3500 krooni Ergost. Kuid — NB! — kui pagas kindlustada 10 000 krooni peale, siis sülerist makstakse kinni ainult 2500 krooni. Mitte just ülemäära sõbralik pakkumine.

Selge, vaatasin siis erinevaid teisi võimalikke välismaiseid asju ja noh… Wold Nomadsi soovitatakse päris mitmes kohas (kaasa arvatud ühes reisiblogis), aga nad on ikka kuradi kallid… Lisaks ei ole ma päris kindel, kas familiaarne väljendusviis on just päris see, mida ma ühelt kindlustuspakkujalt ootan. Kas keegi on eestlastest neilt kunagi ka raha tagasi saanud, seda ma samuti ei tea.

Lõppeks hakkab mulle tunduma, et minu aeg maksab ka midagi. Ja kui ma mõtlen sellele, et ma Argentinas olles ei vajanud kordagi arstiabi ja loodan, et kaitsepühakud mind seegi kord hoiavad… Ausõna, hommikul ma ostan selle pagana kindlustuse ära.

Positiivse poole pealt — seljakott on nüüd olemas. 50-liitrine (pildil see sinine). Jah, ma tean, et see on väike, aga samas — kui palju saasta peab siis inimesel kaasas olema? Pesumajad on minuteada Ladina-Ameerikas üsna levinud nähtus ning mida vähem asju mul kaasas on, seda väiksem on materiaalne kahju, kui kott ära varastatakse. Siinkohal tuletan meelde, et kui tahta mõnelt Eesti kindlustajalt saada kahjutasu, siis tuleb kott panna hotelliseifi luku taha. Või langeda relvastatud röövi ohvriks. Ja kui sul juhtub tšekk alles olema, siis oma 100-kroonistest alukatest saad tagasi 25 krooni. Hea äri!

Koti parimaks pooleks on ilmselt see, et seljatagune on varustatud võrguga, mis tähendab, et kott ei liibu otse vastu selga, vaid jääb “hingamisruum”. Pealegi on väike kott abiks, kui Boliivias bussiga sõita, sest parem suruda endale kott bussis jalge vahele, kui lasta see katusele kinnitada ja siis terve tee palvetada, et see kohalejõudes ikka veel kenasti alles oleks.

Ühtlasi kuulutan välja konkursi, et leida nimi mind ootavale reisile ja teha siia blogisse kategooria, kuhu alla hakata koguma kõiki postitusi. Võitjale au ja kuulsus, lisaks kindlasti ka üks postkaart Ladina-Ameerikast.