Verevi tissimiss ja meediaõpe

No jälle käisin ajalehti lugemas (aga see on kõik Triinu süü, sest ta ütles, et ma olla olnud staar mingis ristsõnas ja ma tahtsin näha, kas see ristsõna on ka netis olemas ja enda üle natuke naerda). Igatahes on EEs Kaido Ulejev kirjutanud arvamusloo, kus muuhulgas ütleb järgmist:

Andku kristlased mulle siinkohal andeks, aga meediaõpetust on selle sajandi noorel vaat et rohkem vaja kui jumalasõna. Kui ikka tütarlastel on selge ettekujutus, mis elu võivad hakata elama neist tehtud tissimissi pildid meediasse sattununa, siis hoiab see ehk paljudel pea selge. Või vähemasti nende sõpradel.

Mina, kes ma sellest Verevi tissimissist kuulsin esmakordselt sellest loost (no tõesti ei loe ajalehti, andke andeks…), olen Kaidoga nõus ja olen juba aastaid arvanud, et koolid võiksid õpilastele pakkuda ka meediaõpetust, mistõttu sai kunagi koos sõpradega püsti pandud ka organisatsioon Noorte Meediakubi.

Meediaõpet on koolidesse vaja. Ma ei pea siinkohal silmas, et meediaõpe peaks keskenduma õpetamisele, kuidas kirjutada uudiseid, vaid tahan öelda, et meediaõpe peaks eelkõige andma noortele arusaamise, mis imeloom see meedia õieti on, kuidas teda tarbida ja ehk ka kuidas meedias osaleda.

Kuigi keegi kommentaatoritest kipub arvama, et kondoomide ja meedia kasutamist võiksid õpetada kodus vanemad, jään ma pisut eriarvamusele. OK, kondoomidest võiksid tõesti (lisaks koolile ka) vanemad rääkida, aga meediaga on tihtilugu seis selline, et vanemad ise ei oska lastele piisavalt infot anda. Kuidas õpetab meediakasutust oma lapsele inimene, kes ise tarbib ainult näiteks portaali Elu24? Kas nad oskavad oma lapsele seletada, et vaata, kui sa paned enda kohta ükskõik missugust infot internetti, võidakse seda sinu vastu ära kasutada? Või et Postimehes ilmunud uudis on tõsiseltvõetavam kui Kroonika oma ja miks see nõnda on? Või miks Vikipeedia ei pruugi olla usaldusväärne allikas, aga Riigi Teataja on?

Nagu üks kommenaatoritest vihjab, on Birgit pärit perekonnast, kus tema kasvatamisega eriti tegeletud pole. Kas Birgit ise on selles süüdi? Kas see siis automaatselt tähendab, et lastel, kellel pole hoolivaid vanemaid, polegi õigust saada korralikult haritud? Ma rõhutan siinkohal veelkord, et ma ei tea sellest Birgitist mitte midagi ja piiratud on minu teadmised ka Verevi tissimissi juhtumi kohta. Minu meelest on meil isegi põhiseaduses kehtestatud, et igaühel on õigus haridusele ja põhiharidust peavad pakkuma kohalikud omavalitsused ilma õppemaksuta (§ 37).

Ma ei tea, suurem osa meist pole ikkagi loomulikust intelligentsist nii arukad, et oskaksid kohe sünnist saati automaatselt vahet teha, kumb kanal on usaldusväärsem, kas Sirp või Õhtuleht. Meile ju koolis õpetati, mis vahe on Tammsaarel ja Kenderil, miks siis teadmised meediast peaks teisiti tulema?

Muide, tulles korraks tagasi kondoomide juurde. Ma usun, et ka seksuaalkasvatus peaks ka olema ikkagi osa kooliprogrammist, sest me ei oska arvatagi, kui paljud vanemad ei hari kodus oma lapsi selles küsimuses korralikult. Ma ei tea, kuidas uue põlvkonna vanematega lood on, aga minu põlvkonna vanematel oli koduse seksuaalkasvatuse andmisega ikka veel suhteliselt kehvasti, kuna seks kui selline oli ju teema, mida nõukogudemaal olemaski polnud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis HIV on meil Eestis ikkagi suhteliselt tõsine probleem ja osa sellest on kahtlemata mängida haridusel — kui inimest ei harita, et kondoomi nõudmine seksuaalvahekorras on enam kui mõistlik tegevus, siis ei tasuks ka imestada, kui suguhaigused kulutulena levivad.