Eile tundsin end nagu tõeline kultuuriinimene. Esiteks muidugi käisin hommikul andmas inglise keele tundi Federicole ning seejärel viisid jalad mind Anima Mundile vaatama prantslase Michel Oceloti multikaid (näiteks see oli kavas). Siis selgus, et Rios viibivad Priit ja Olga Pärn, suundusin nendega kohtuma ning nende filme vaatama, millele järgnes arutelu, kus ma kahjuks ei saanudki pikalt olla, sest mind ootas juba järgmine atraktsioon — uus Harry Potter.
Vot kui ülejäänud kultuurielamused olid kategooriast “positiivne üllatus”, siis Harry Potter oli kahjuks pettumus. Ma isegi ei nutnud, kui Albus surma sai! See ei tekitanud minus mingeid emotsioone! Ühesõnaga, mul oli kinos pisut igav. Ja see oli Harry Potter! Võiks isegi öelda, et positiivsema elamuse jättis Sandra Bullockiga naistekas “The Proposal”, mida ka sel nädalal vaatamas käisin. Sest seda ma läksin vaatama, oodateski mõttetut tibifilmi (mida ta muidugi oligi), aga sai oodatust rohkem nalja ja no Ryan Reynoldsi peal silm kohe puhkab.
