Neto on täiesti normaalne ja tavaline mässumeelne teismeline, kuni tema isa võtab pähe, et poeg on narkomaan ja viib Neto ravile psühhiaatriakliinikusse. Koht, mis peaks sõltlased justkui terveks ravima, muudab nende olukorra aga hoopis hullemaks. Film põhineb tõestisündinud lool, näidates ilmselt ilmekalt osade Brasiilia vaimuhaiglate tingimusi ja suhtumist oma patsientidesse. Näiteks ühest vaimuhaiglast välja saada on sisuliselt võimatu, kuna arstid peavad riigi rahastuse saamiseks hoidma haiglas teatud hulka patsiente. Seega valetavadki nad Neto vanematele ja topivad poisi kurguauguni rahusteid täis. Filmi valmimise aegu oli päris-Netost saanud vaimuhaiglate vastase liikumise aktivist.
Peamiselt tuletas see film mulle taas meelde, kui väga mul on ikka elus vedanud. Ma ei kujuta küll ette, et mu vanemad oleksid mu esimese asjana vaimuhaiglasse toppinud, ilma üritamata uurida, mis ikkagi toimub. Film on väga karm, aga ka väga hea. Ta on nii häiriv, et aeg-ajalt tahaks lihtsalt ära minna ja sellest kõigest enam mitte midagi teada, aga midagi hoiab tagasi… Soovitan soojalt.
Treiler ka.
