Buenas boludos, que hacen?
Põhimõtteliselt on mul hea uudis ja halb uudis. Hea uudis on, et suure tõenäosusega muutub see blogi siin varsti taas pisut elavamaks, sest halb uudis on, et ÄP paneb mu blogi järgmisel nädalal kinni. Kahju, aga mis seal ikka.
Hea uudis on veel, et olen taas ära vaadanud mõned argentina filmid (“Lluvia” ja “Una novia errante”). Neist “Lluvia” (vihm) oli visuaalselt ilus vaadata ja sisu oli tegelikult ka täitsa huvitav, kuigi film on üsna aeglane, mis tähendab, et me ei suutnud seda korralikult nautida, kuna olime kõik pisut väsinud. Kusjuures ma tahtsin juba eelmisel aastal tegelikult seda filmi näha, see jooksis parasjagu kinodes, kui ma Argentinast lahkusin.
“Una novia errante” aga oli selline tüüpiline argentina film, mis algas kusagilt, kulges mõnda aega ja siis lambist lõppes ära. Vahele palju kandvaid (khm-khm) pause ning looduspilte. Pärast arutasime, et võib-olla pole me lihtsalt piisavalt intelligentsed sellise kinokunsti austamiseks. Noh, mina vähemalt ei jäänud filmi ajal magama, nagu mõned teised kodanikud. Ju ma olen harjunud eesti filmidega, mis on tihti umbes samasugused.
Hea poole pealt võiks mainida, et näitlejad rääkisid mõistliku kiirusega ja oli isegi võimalik aru saada, millest jutt käis. Tuletan meelde, et enamasti räägivad argentiinlased umbes valguse kiirusele läheneva kiirusega (ausalt, Vilma Kukruse mõju minu noorele elule on vist olnud suurem kui mulle meeldiks) ning kohati ei saa isegi argentiinlased aru, mida kuradit öelda üritatakse. Väidetavalt :)
Negatiivsete uudiste poolelt võiks veel tunda kaasa minu rahakotile, mis on viimastel nädalatel Musimundos (kohalik muusika-, tehnika- ja filmipood) kõvasti vatti saanud. Aga ma ei suuda teha teistkordselt seda viga, et hakkan Eestis kahetsema, et ei ostnud rohkem filme kaasa.
